Heldi ja tüdrukud


Kunagi pole hilja alustada traditsioonide loomisega. Perepildistamise järjepidevus on midagi, mis aja möödudes annab aina suurema emotsiooni ja mille väärtus iga korraga vaid kasvab.
Aasta oli 2014, kui kohtusime Heldi ja tüdrukutega esimest korda. Pesamuna Lisandra oli siis 2-aastane! Tookord jalutasime Pääsküla rabas.Aastal 2017 on meil juba neljas aasta, kui teeme augustis koos väljasõidu.Lisandra sai see aasta 7-aastaseks!
Eelmine aasta külastasime 20.augustil Haapsalu linna. See oli päev, mis jääb meile alatiseks meelde! Milline uskumatu ilm, soe ja sume...veetsime koos aega pea terve päeva kuni õhtupimeduseni välja.Peale sessiooni nautlesime kohvikus ja jalutasime sinimustvalgete lippudega kaunistatud tänavatel. Eriline tunne oli. 

See aasta käisime aga Mukri rabas. Koju jõudsin ma igatahes kottpimedas. Seekord oli väljasõit täielik teraapia. Vaikus. Sääsed. Rabajärv supluseks. Maagiline loojang vaatetornist. See tunne, et sinna tahakski jääda...Meie sessioonidest on saanudki lisaks pildile omamoodi mälestuste loomine. Teadlikult võtame ette pikemad väljasõidud ja aja endale. Lapsed naudivad ja ootavad seda, kujutate ette?!
Nii ütlemata hea tunne on olla osa ühe pere traditsioonidest. Ja omamoodi kokkukasvamine on meil ka omavahel toimunud. Ja mul on isegi laste nimed peas :) Lisan siia galeriisse ka mõned pildid eelmistest aastatest. Jah, lapsed kasvavad ruttu.
Aastal 2017 on meil juba neljas aasta, kui teeme augustis koos väljasõidu.Lisandra sai see aasta 7-aastaseks! Eelmine aasta külastasime 20.augustil Haapsalu linna. See oli päev, mis jääb meile alatiseks meelde! Milline uskumatu ilm, soe ja sume...veetsime koos aega pea terve päeva kuni õhtupimeduseni välja.Peale sessiooni nautlesime kohvikus ja jalutasime sinimustvalgete lippudega kaunistatud tänavatel. Eriline tunne oli.  See aasta käisime aga Mukri rabas. Koju jõudsin ma igatahes kottpimedas. Seekord oli väljasõit täielik teraapia. Vaikus. Sääsed. Rabajärv supluseks. Maagiline loojang vaatetornist. See tunne, et sinna tahakski jääda... Meie sessioonidest on saanudki lisaks pildile omamoodi mälestuste loomine. Teadlikult võtame ette pikemad väljasõidud ja aja endale. Lapsed naudivad ja ootavad seda, kujutate ette?! Nii ütlemata hea tunne on olla osa ühe pere traditsioonidest. Ja omamoodi kokkukasvamine on meil ka omavahel toimunud. Ja mul on isegi laste nimed peas :) Lisan siia galeriisse ka mõned pildid eelmistest aastatest. Jah, lapsed kasvavad ruttu.
2014, Pääsküla raba
2015, kuskil keset põlde

Haapsalu, 2016
2017,Mukri raba












Eelmine
Õed/Sisters
Järgmine
Kelli ja kuldne september

Vastused puuduvad

Email again: