Kelli ja kuldne september

Hingematvalt ilus sügis. Värvid. Eestimaa. Ja loodusega maagiliselt kokkusulanduv beebiootel Kelli.
Nii võiks kokku võtta selle pildistamise.

Ma enam ei teagi, kui mitmes kord see on meil koos pildistada. Igatahes aegade algusest oleme me seda teinud ja ma olen väga tänulik, et Kelli minule truuks on jäänud :)
Eelmine kord kõõlusime kodus akna peal ja siis oli tal aimdus, et tegelikult ei ole ta enam üksinda kaamera ees.
No nüüd on seda näha! Ja tegelikult pole lõpuni enam palju minna. Ja mõne pildi peal pole arugi saada, et üks putukas seal kohus olla võiks. 

Pildistamist plaanisime juba mõndaaega ja tegelikult oli plaanis hoopis ühe kihvti hipibussiga ringi tiiruda, kuid kahjuks ajakavad ei sobinud ja nii me otsustasime, et lähme rändame niisama. Ilma plaanideta. Või noh, Kellil oli salaplaan, et ta tahab lammastega pilti. See soov oli päeva lõpuks päris naljakas, sest ... Kelli kartis lambaid :))

Igatahes istusime autosse, tankisime end shokolaadiga ja tõesti oli naudinguterohke õhtupoolik. Avastasime imelise mõisapargi, maailise bussipeatuse ja noh...nii 250 lammast, keda alguses kartis Kelli ja pärast kardeti meid.Tutvusime ka talumehega, kelle juurde järgmine aasta õunauputust oleme likvideerima oodatud. Nii palju positiivset ja romantilist oli selles õhtus!

Sessiooni lõppedes oli päevast saanud öö ...

Aga veelkord. Mul on vedanud! Eilne õhtu laadis patareisid korralikult ja uus parasiitsõna on hetkel - ebamaine!













































Eelmine
Heldi ja tüdrukud
Järgmine
Eveli

Vastused puuduvad

Email again: