Silva buduaarisessioon

Fotosessioonile? Üksi? Miks?
Ma vastan sellele küsimusele päris sageli. Seda on uurinud nii minu enda lähedased, kui ka inimesed minu ümber, kes pole kunagi vajadust tundnud fotograafi juurde minna.
Minu juurdes käivad pildistamas nii naised, paarid, pered. Aga kõige enam siiski naised. Üksinda. Iseendale. Miks? Aeg iseendale. Nii klišee kui see ka ei tundu, siis nii ongi. Me kõik tahame pai. Ja portreesessioonil iseendaga me seda ka saame. Ohtralt. Lisaks on see tõesti kvaliteetaeg iseendale. Sina oled kõige tähtsam. Superstaar. Ja protsess kui selline on tegelikult puhas nauding ja ma ei tea kedagi, kes poleks kasvõi korra pildistamise ajal südamest naerda saanud.

Pildistama tule lihtsalt siis, kui see Sulle kõige õigem tundub. Selleks võib olla päev, kui külastad juuksurit või siis hoopis mõni hommik, kui sa ei tahagi endale meiki teha vaid hing ihkab olla sina ise nii nagu Sa ennast peeglist näed - unine, ehe ja oma kodus. Meil on erinevad nägemused iseendast ja nii see peakski olema ka fotosessiooni planeerides.

Minu suurim soov on näidata Sind nii nagu Sa oled. Ühe jaoks tähendab see sätendavat kleiti ja punaseid huuli, sest igapäevaselt on sul seljas pidžaama ja varba vahel lego klots ja see päris Sina tahab särada iseenda jaoks. Teisel juhul on sinu igapäevaelu väljapeetud ja sätitud, aga sisimas unistad neist päevadest, kui saaks öösärgis ja hommikuvõileivaga diivanil mõnuleda. 


Minu kui fotograafi jaoks on see nii põnev! Ja pildistama ei pea juba ammu ainult stuudios. Parim paik selleks võib olla just see Sinu oma kodu või mõni muu tähenduslik paik. Sõbranna korter on ka fine!

Ja kui kahtled, siis fotosessiooni plaanides saab alati ennem kohtuda ja tegevusplaani paika panna. Tihti tekivad just siis veel eriti ägedad mõtted! Samas usun ma väga spontaansuse võlujõudu.
 

Valik on alati Sinu - ka see, kas kaasame nii jumestaja kui ka juuksuri või tuled/oled nii nagu oled.

Sellel sessioonil rokkis Silva. Õues oli ikka üle aegade külm ilm kuubis. Tuul lõikas. 
Aga, kui juba kokkulepitud sai, siis mõtlesime, et väikese sutsaka teeme ikka õues ka.
Esimesed klõpsud saime juba parklas. Seejärel hullutasime Tammsaare tee ääres autojuhte, bussipaviljonis oodanud prouasid ja tekitasime elevust ka paarile kortermaja aknast piilunud härrale.

Õuetiir tehtud tulime minu juurde koju. Ennem võtsime veel kaasa pitsa ja kodus sulatasime ennast mõnusasti uuesti ülesse ja saime veel omakorda paar päris ilusat jäädvustust. Aitäh Silvale ja aitäh Kellile ka :) 
Eelmine
Oodates jõulubeebit
Järgmine
Kadriorg. Armastus.

1 vastus

Email again:
Marek 6. jaanuar 2018
Silva on super! Teada ja kindel. :) Aga soovitan - võta film! Võta järgmine kord tõeline film... ;)